Lorenz von Ehren’i puukool sai alguse 1865. aastal Hamburgi lähistel Nienstedten’is. Sealses James Booth’i puukoolis õppis aednikuametit ettevõtte asutaja, laevniku poeg Johannes von Ehren (1832-1906). Õpingu- ja rännuaastad viisid teda läbi Saksamaa Euroopasse ning 1865. aastal otsustas ta asutada ettevõtte, võttes selleks parun Jenisch’ilt rendile väikese maatüki. Johannes von Ehren’i ettevõtmise edule aitas tublisti kaasa Hamburgi loodusparkide jõukate omanike armastus puude vastu, aga ka saabunud majandusliku tõusu aastad. Juba 1872. aastal saadeti puukoolist taimi kuni Potsdamini ja 1875. aastal kuni Kopenhaagenini.

ajalugu-1Asutaja ainus poeg Lorenz von Ehren (1867-1948) alustas 1883. aastal isa eeskujul õpinguid Kieli lähistel Forstecker’i puukoolis. 1898. aastal võttis Lorenz von Ehren puukooli juhtimise üle ja tegi selle peagi rahvusvaheliselt tuntuks. Puid saadeti nii Inglismaa, Taani kui Preisimaa (1914) valitsejatele, aga ka tsaari õukonda St Peterburgi (1912). Sel ajal kujunes välja von Ehren’i puukooli spetsialiseerumine: ilupuude ja suurte puude kasvatamine ja müük.
ajalugu-2Sellest annavad tunnistust vanad, praeguseni arhiivis säilitatavad tellimusraamatud, mida on peetud juba 1865. aastast alates. Nii näiteks saadeti tollal suured kased Hamburgi Jenischi pargile, printsessipuud paruness von Donneri arboreetumile ja suured elupuud Max Warburgi Rooma aiale.
Esimese maailmasõja ajal katkesid äritehingud välisriikidega. Pärast sõda tegutses ettevõte küll edasi, kuid põhijõud kulus nüüd eri taimeliikide kasvatamise taastamisele. Inflatsiooniajastu lõppedes jätkas ettevõte 1920ndate aastate algul taas hiilgavat äritegevust.

1940ndate aastate alguses kaasati ettevõtte juhtimisse juba ka kolmas põlvkond – Johannes von Ehren II (1899-1982) ja Lorenz von Ehren II (1906-1982). Teise maailmasõja ajal tohtis puukooli territooriumil kasvatada vaid puu- ja juurvilja ning toona paljundati vaid väärtuslikumaid puuliike. Pärast sõda oli kunagisest liigirikkusest alles veel vaid murdosa. Sõjajärgsetel aastatel käisid puukooli pidajad Euroopa ja USA tuntud puukoolides, et tuua üha kasvava vajaduse rahuldamiseks Saksamaale erinevaid puid ja taimi.

1960ndate aastate algul anti vastutus pereettevõtte tegevuse eest üle neljandale põlvkonnale ehkLorenz von Ehren III-le (1937) ja Bernd von Ehren’ile (1938). Traditsiooni järgides omandasid nemadki enne õpi- ja rännuaastaid Euroopa ja USA erinevates ettevõtetes puukooli-aedniku eriala. Elbe tunneli avamise järel hariti üles puukooli Elbe jõest lõuna poole jäävad maa-alad. Arvestades nõudlust kvaliteetsete puittaimede järele avas ettevõte 1965. aastal Bad Zwischenahn’is filiaali, millest sai kujundatud võraga ja igihaljaste üksikpuude kasvatamise paradiis. Hüpe üle Elbe jõe tehti 1994. aastal, mil ettevõtte peakontor viidi logistilistel kaalutlustel üle Hamburgi Marmstorfi linnaossa.
ajalugu-32007. aastal võtsid puukooli juhtimise üle viienda põlvkonna esindajad: Katharina von Ehren (1966) jaBernhard von Ehren (1972) koos Konrad Parloh’iga. Tootmispind oli selleks ajaks kasvanud enam kui 500 hektari suuruseks. Taimede eest kannavad hoolt 130 töötajat, kes täidavad ka tellimusi ja nõustavad kliente kogu Euroopas.

Armastus taimede vastu, uuenduspüüdlused, töö dünaamilises meeskonnas ning kõrge teeninduskultuur viisid järgmiste väljaannete avaldamiseni:
„Saksa standardid – parimast perest“
Väljaandja: dr Florian Langenscheidt
Kirjastus: Deutsche Standards, levitaja: kirjastus Gabler
„Saksa standardid – Saksa pereettevõtete leksikon“
Väljaandja: dr Florian Langenscheidt ja prof dr Peter May
Kirjastus: Deutsche Standards, levitaja: kirjastus Gabler
„Hidden Champions“
Väljaandja: Hermann Simon
Kirjastus: Campus
ajalugu-4Lisaks mainime ka meie käsiraamatut, mis on nüüdseks saadaval juba 3. väljaandena. Selles on toodud kõikide meie taimede nimed, omadused, kasvutingimused ja iseärasused. Taimede kasutamist käsitlev osa sisaldab ka praktilisi nõuandeid.

Andmeid ja fakte Lorenz von Ehren’i puukooli kohta

Asukohad

ajalugu-5

Hamburg (peakontor)
Asutatud: 1865. aastal Hamburgi lähistel Nienstedten’is,
1993. aastal viidi peakontor üle Hamburgi Marmstorfi linnaossa
Õiguslik vorm: Tootmisüksus: GmbH & Co. KG
Turustusüksus: GmbH & Co. KG
Omanikud: Lorenz von Ehren ja Bernd von Ehren
Tegevjuhid: Bernhard von Ehren, Karharina von Ehren, Konrad Parloh
Töötajad: Tootmine: 70, müük ja haldus: 30
Pindala: > 350 ha
Pinnas: Huumuseline liiv, savine liiv
Liigid: Erinevad leht- ja okaspuuliigid kuni suurte transporditavate ilupuudeni, kujundatud võraga männid, jugapuud, haruldased ilupuud
Bad Zwischenahn (filiaal)
Asutatud: 1962
Töötajaid: 30
Pindala: > 150 ha
Pinnas: Huumuseline liiv, valge turvas
Liigid: Igihaljad puittaimed, okaspuulaadsed puittaimed, rododendronid
Spetsialiseerumine: Igihaljad ja okaspuulaadsed puittaimed, rododendronid, kujundatud võraga ja figuraalsed puittaimed, üksikilupuud, haruldased taimed

Ettevõtte kontseptsioon

Alates 1993. aasta oktoobrist asub Lorenz von Ehren’i puukooli peakontor Hamburgis Marmstorfi linnaosas. Ettevõtte 11 hektari suurune maa-ala paikneb mitmete puukasvatusalade vahetus läheduses, silmas on peetud nii ettevõtte majandamise kui ka ökoloogilisest seisukohast olulisi aspekte. Asukoha teeb soodsaks ka Hamburg-Hannoveri (A7) ja Hamburg-Bremeni (A261) kiirteede lähedus. Peakontori asukoha valikul lähtuti põhimõttest luua ökoloogiliselt suundarajav objekt. 2000. aastal tunnustati nõustamiskeskust „Ülemaailmse Expo-projekti“ tiitliga.

Tootevalik

Meie toodang:

  • alleepuud tüve ümbermõõduga 14 – 16 cm kuni > 140 cm
  • okaspuud
  • rododendronid
  • igihaljad puittaimed
  • ilupõõsad
  • kujundatud võraga puittaimed
  • puuviljapuud

Tarnime kogu tootevaliku:
alleepuud, kujundatud võraga puittaimed, põõsad, rododendronid, roosid, pinnakattetaimed, puuviljapuud, puhmastaimed ja Vahemere-äärsed taimed.

Turustamine:

hulgikaubandus: umbes 95 %
jaemüük: umbes 5 %

Kliendisegmendid vastavalt osakaalule:

  • Aia- ja maastikuarhitektid
  • kohalikud omavalitsused
  • aiakujundajad ja –planeerijad
  • puukoolid
  • üksikisikud
  • investorid

Täislastitud veokeid aastas: ca 1000
Eksportriigid vastavalt osakaalule:

  • Inglismaa/Iirimaa/Šotimaa
  • Venemaa
  • Prantsusmaa
  • Šveits
  • Ukraina
  • Skandinaavia
  • Beneluxi maad
  • Austria

Ekspordi osakaal: ca 40 %

Tooted

ajalugu-6Vanasõna ütleb, et vanu puid ei saa ümber istutada. See ei kehti aga Lorenz von Ehren’i kohta. Puukool kasvatab puid kuni võimalikult suurte ümberistutamise mõõtmeteni. Tõsi, vanu puid ei ole kerge ümber istutada, see eeldab töömahukat ettevalmistust. Iga kolme kuni nelja aasta järel istutatakse puukoolis kõik puud ümber.
Selle protsessi käigus lõigatakse taime juured tagasi, et puu kasvataks tüve lähedale narmasjuuri. Kuna puu toitub tegelikult narmasjuurte kaudu, on nende olemasolu puu kasvamise seisukohalt väga oluline. Pidev ümberistutamine tagab isegi suurte puude juurdumise.

ajalugu-7Seejuures ei sea piiranguid mitte taime suurus, vaid transportimise võimalus. Suurimad puud, mida Lorenz von Ehren on turustanud, on kuni 15 meetri kõrgused, tüve ümbermõõduga kuni 1,4 meetrit ja kaaluga kuni 10 tonni. Suurte puude transportimiseks töötas ettevõtte välja ja ehitas endale spetsiaalsed veokid, millega saab puid vigastusteta kohale viia ja ka istutada. Need veokid on varustatud muuhulgas näiteks istutusaugu kaevaja, pinnasepuuri, istutusseadme, tõstuki ja lõikuriga. Oluline tööetapp on ka puude lõikamine. Sellega tegeldakse erinevatel aastaaegadel olenevalt lõikamise eesmärgist (kasvamine, võra kujundamine, jne).

 

Keskkonnakaitse

Me kasutame oma kasvatusaladel juba palju aastaid praktilisi keskkonnakaitsemeetmeid. Pinnase struktuuri kaitseks ja parandamiseks külvatakse roheväetistaimi nagu näiteks raps, tatar ja põldsinep. Selle tulemusel:

  • umbrohumürkide kasutamine langeb kuni 80 %
  • vari vähendab pinnase kuivamist
  • ajalugu-8pinnas on kobestatud kuni 80 cm sügavuseni
  • pinnas laseb vett paremini läbi
  • vegetatsiooniperioodil ei vaja pinnas rohkem töötlemist
  • pinnase struktuur paraneb
  • tänu pinnase ühtlasele temperatuurile ning
  • hapniku- ja niiskussisaldusele on selles soodne mikrokliima
  • kultuurtaimed kasvavad jõudsalt ning umbrohu kasv
  • pidurdub
  • rohkem orgaanilist massi → tekib huumus
  • energia taastatakse keskkonnasäästlikult

’Roheväetamine’ tähendab looma- ja taimeriigile selgeid ja hindamatuid eeliseid. Meie õitsvatel põldudel koguvad mesilased mett. Keskkonnakaitsemeetmetest võiks nimetada veel praktilist linnukaitset (kasvatusaladel on umbes 750 pesakasti, mida töötajad pidevalt jälgivad ja puhastavad), ja tunduvalt vähenenud kemikaalide kasutamist (umbes 80%).

Pinnast väetatakse ainult eelnevalt kindlaks tehtud toitainete puudumise korral ning seda tehakse optimaalsel ajahetkel. Orgaanilise väetisena kasutatakse ka sarvelaaste. Tänu sellise väetise aeglasele imendumisele on taimedel aega toitaineid omastada ning lämmastikku ei uhuta põhjavette. Seepärast ei ole ka hilissuvel pinnase süvakihtides tavapärasest rohkem väävlit, mis annab tunnistust vajaduspõhisest väetamisest.  Keskkonnakaitsenõuetest lähtuvalt peetakse ettevõttes kartoteeki, kuhu kantakse  täpselt kasutatud väetise liik, kogus ja väetamise aeg.

ajalugu-9Istutatud puittaime istutusaugule tehakse kastmisääred, mis võimaldavad kastmisvahenditega vett sihipäraselt taimele valada. Seeläbi väheneb kastmiseks vajaliku vee kogus tunduvalt.

Looduskaitsepiirkonnas asuva peakontori 11 hektari suuruse maa-ala kujundamisel lähtuti ökoloogilisest üldkontseptsioonist, mis hõlmab ka vee puhastamist. Põhimõtteks on, et tekkivat heitvett, nii halli vett kui pinnasevett, ei juhita mitte kanalivõrku, vaid see puhastatakse sealsamas territooriumil ja nõrutatakse pinnasesse tagasi. Tekkivat muda kasutatakse täielikult väetisena ära.

ajalugu-10Hooned

Laadimishall on kaasaegne laadimiskoht, kus taimed on enne transportimist ja ka laadimise ajal optimaalselt kaitstud, kuid samas arvestatakse ka töötajate kasvavate nõudmistega töötingimuste (niiskus-, külmakaitse) osas. Selle rajamisel tuli ehitusmaterjalina kõne alla vaid puit kui ökoloogiliselt ja ehitusbioloogiliselt väärtuslik materjal. Puidust ehitatud halli pindala on 80 x 50 meetrit, suuri puid arvestades loodud põhiplaani mõõtmed on aga 92 x 60 meetrit. Vaid tugipostid on hoone kandevõime tagamiseks valmistatud terasbetoonist. Katuseharja koha peal on halli kõrgus 18 meetrit. Halli seinte ja lae soojustus võimaldab  hoones mõnusalt külma tundmata töötada ka siis, kui väljas on kuni 10 külmakraadi.
Samasuguse konstruktsiooniga on ka halli vahetusse lähetusse ehitatud töökoda ja garaaž. 1994. aastal rajati kõigile kolmele hoonele haljaskatus üldpindalaga 6740 m².

ajalugu-11Kõigi kolme hoone haljaskatused on ökoloogiliselt tasakaalus. Selline katus peab hästi vett ja loob putukatele uusi elupaiku. Samas kaitseb haljaskatus tõhusalt ja püsivalt katusetihendust, vähendab termilist stressi (tasakaalustades temperatuuri kõikumist), kahandab UV-kiirguse kahjulikku mõju ja vähendab tänu mineraalsetele kihtidele tuleohtu.
Büroo- ja sotsiaalhoone on sõrestikehitised (tugisammastega sõrestikhooned) ning ehitatud energiamajadena. 37 x 20 meetri suuruse kahekorruselise büroohoone seinad on läbinisti klaasist. Tänu sellele on ligi 30 bürootöötajal piisavalt valgust.
ajalugu-12Sotsiaalhoones on riietusruumid, duširuum, kohvik ja 15 korterit töötajatele, praktikantidele ja õppuritele.